Kultuurist

Ma keeldun uskumast, et inimesed on tegelikult ka nii rumalad, nagu Kender ja Kurvitz end täna näitavad olevat, olles kohe esimeses Sirbi numbris hakkama saanud sellise fopaaga! Seega jääb vaid tagasi pöörduda vandenõuteooriate poole ja arvata, et kogu selle Sirbi-pusserduse taga on ikkagi mingisugune konstruktsioon, kus Kenderi sõnadega: "Kes teavad, ei räägi. Kes räägivad, ei tea." (Postimees 25.11) Seda oletust kinnitab nüüd tagantjärele ka Kenderi ja Jüri- Franciscus Lotmani kohe alguses kahtlasena mõjunud vastutuse äralükkamine sõnadega, et kui kukume läbi, siis kukume, mis seal ikka (Sirp 22.11 ja Postimees 19.11).

Kogu selles saagas, on see siis ausalt nii kujunenud või kujundatud, on väga puust ja punaseks tehtud kommunikatsiooni õppetund, et lisaks sellele "Mida?" on tohutult oluline "Kuidas?" Loomulikult on tore, kui inimestel on tahe asju muuta, aga natuke kainet mõistust ja ettenägelikkust peaks ikka ka olema!

Urmas Nemvalts, Postimees 15.11 13

Mõned nopped:

Jan Kaus: "Kultuur ei ole ainult artiklid, kultuur on ka see, kuidas inimestesse suhtutakse. Antud juhul ei ole see mitte kultuur, vaid kultuuritus." (Postimees, 14. 11)

Nagu loengukonspekt.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi avaldus Vikerraadio Kultuuriuudistes (21.11): "Jah, tundub, et levib selline üldine seisukoht, et tegelikult on loomeliidud ja meedia see, kes otsustab, kes on valitsuses, kui kaua ta seal on ja millal ta sealt kukub. Et üldiselt nagu riigikogul väga suurt rolli ei ole. Kahju kui see niimoodi peaks välja kujunema meil ühiskonnas, kui need kaalujaotused selliseks kujunevad."

Ja mina loen siin Habermasi teooriat ideaalist, kus avalikkus mõjutab valitsemist läbi kahepoolse suhtluse. Kus reegel on õigustatud kui kõik, kes sellest mõjutatud saavad on võimelised seda aruka otsusena aktsepteerima.

Jube kahju tõesti, et kultuuriministri toolilpüsimist mõjutasid inimesed, kes tema tehtud otsustega oma töös iga päev kokku puutuvad!

Pean muidugi ütlema, olles ühe loomeliidu liige, oleksin eeldanud, et mulle ja ka avalikkusele antakse teada, mis on siis ikkagi see veealune osa jäämäest, mille väidetav tipp oli Sirbi-saaga. Siit-sealt juba varem jõudnud pahased porinad pole piisav. Minu toetus justkui seisab ju ka seal 18 loomeliidu taga, aga keegi pole vaevunud infot jagama. Pean seega siinkohal nõustuma Langiga, kes mitu korda rõhutas, et Eestis on tekkinud kultuur, kus usaldus ei pea põhinema faktidel. Võiks ikka põhineda küll!

Urmas Nemvalts, Postimees 18.11.13

Jüri- Franciscus Lotman: "Pole ime, et avalik visioonidokument kukkus välja logisev.  Lühikese aja jooksul oli vaja telefonikõnedes, kohtumistel ja e-kirjades koordineeritult tõestada oma tõsiseltvõetavust paljudele algul väga skeptilistele, ent avatud meelega inimestele. (Postimees, 19.11)

Halloo!!! Te siis arvasite, et ei pea kellelegi midagi seletama? Et kõik võtavad vastu suure hurraaga, plaksutavad käsi ja paitavad pead: "Nii tore, et noored midagi teevad!" Isegi mina pole nii naiivne ja see juba ütleb midagi! Ja kuidas te kavatsesite end nädalast nädalasse inimestele arusaadavalt väljendada kui te juba esimeses kirjatöös nii arusaamatud olite. Visioonist pole võimalik välja lugeda, mis see Sirp siis ikkagi olema saab, mis on tema nišš, mida väidetavalt kujundama hakatakse. Lihtsalt suur vastuolusid tekitav mull!

Rein Lang: «Mina tean Kaur Kenderit kui andekat kirjanikku ja väga vahvat kultuuritegelast.»(Postimees, 14. 11)

Ja siis Rein Raud: "Teisisõnu on kultuurinähtuste hindamises olemas valdkonda lähemalt tundjate sisering, mis suudab eristada kõiges pealekasvavas uut ja huvitavat, ja kultuurihuviline teine ring, mis ei koosne üldsegi mitte ainult teiste loomevaldkondade esindajatest, vaid on tegelikult palju laiem ja elualast sõltumatu. See on aga grupp, mis sõltub rohkem harjumusest ja peab oluliseks juba settinud ja seega turvalisemat kõrgtaset."(Müürileht 18.11)

Tundub, et sisering ei näinud Kenderis seda uut, huvitavat ja väga vahvat Sirbi toimetajat, erinevalt ministrist. 

Ma pooldan muutusi, aga ei arva tõesti, et Sirp peaks hakkama välja nägema ja maitsma nagu päevalehtede kultuurilisad. Nõustun siin Rauaga (Müürileht 18.11), et lehe eesmärk võiks olla hajutada piiri esimese ja teise ringkonna kultuuritarbijate vahel, ehk siis siduda tegijaid ja aktiivseid ning nõudlike tarbijaid. Pole ju mõtet püüda lugejaid, kellele päevalehtedest piisab. Tegijatel aga on vaja tagasisidet ja öelda, et seda andvad väljaanded võiks jääda loomeliitude õlule, tähendaks kultuuriinimeste veel suuremat enesesse sulgumist. Aga me ju kõik teame (eriti pärast Karuema loenguid), et kommunikatsioon on hädavajalik!

Helget tulevikku ja müsteeriumite selginemist!